Friday 13 December 2013

Veebikeskkonna PowToon tutvustus ja kasutusjuhend

Ülesanne 5. 


PowToon on veebikeskkond, mis võimaldab koostada ja taasesitada dünaamilisi ja minimalistlikke animeeritud esitlusi. Powtoon on loodud 2012. aastal Inglismaal. 


PowToon's Mission:

To address all the frustrations that people have with Power Point and Keynote and add animation and killer design

We defined our mission as: PowToon will create the world’s most minimalist, user friendly and intuitive presentation software that allows someone with no technical or design skills to create engaging professional “look and feel” animated presentations. Our aim is to establish a new presentation category called “powtoon” – a combination of presentation and animated cartoon – as the industry standard for evolved (animated) presentations.
Our greater vision is to effect the way people communicate in a profound way: “If a picture speaks a thousand words, an animation conveys an idea.” In the next series of post we will outline how the hard work of turning an idea into reality began...

PowToon loojad on lisanud keskkonda kasutusjuhendeid (screencastidena) samuti rubriigi "Korduma kippuvad küsimused". Keskkond sisaldab näiteid animeeritud esitlustest. 


Keskkonna avaleht: http://www.powtoon.com
























1. Kasutajaks registreerimine

a. eraldiseisev kasutajakonto
b. kasutajakonto seotud muude kasutajakontodega (Facebook, Google, Linkedin)























2. Kasutajakontod

1. tasuta – piiramatu arv esitlusi, esitluste pikkus kuni 5 minutit, kuus 30 YouTube’i eksporti, 10 taustamuusikat, 8 stiili, esitlustele jääb PowToon vesimärk
2. tasuline – pro kontod õpetajale, õpilasele, klassiruum (ühendatud: õpilane ja õpetaja) jt; piiramatu arv esitlusi, esitluste pikkus kuni 15 minutit, võimalus salvestada esitlusi arvutisse 




























3. Esitluse koostamine

a. Vali Create
























b. Vali teema

























c. Lisa esitlusele pealkiri 


d. Koosta esitlus 






















e. Jaga oma esitlust



























Sunday 8 December 2013

E-kursuse kavandamine

Ülesanne 4. 

Valisin e-kursuse kavandamiseks ja koolituskursuse kava koostamiseks veebikeskkonna PowToon. Tegemist on veebikeskkonnaga, kus on võimalik koostada dünaamilisi lühikesi esitlusi/ videosid. 



Koolituskava

1. Õpiväljundid

Õppija: 
  • mõistab esitluse koostamise põhimõtteid ja vajalikkust; 
  • kasutab PowToon keskkonda; 
  • koostab temaatilise esitluse/ video PowToon keskkonnas nig avalikustab selle. 

2. Hindamiskriteeriumid

Õppija: 
  • toob näiteid esitluste kasutamise kohta;
  • kirjeldab esitluse koostamise põhimõtteid ja vajalikkust; 
  • võrdleb PowToon keskkonda teiste tuntumate esitluste koostamise tarkvarade ja veebikeskkondadega; 
  • koostab temaatilise esitluse/ video PowToon keskkonnas; 
  • koostab PowToon keskkonda tutvustava video (screencast) ja avalikustab selle. 

3. Hindamismeetodid
  • PowerPoint esitlus ja ettekanne esitluse koostamise ja kasutamise kohta; 
  • võrdlusanalüüs PowToon vs. PowerPoint jt; 
  • temaatiline esitlus/ video PowToon keskkonnas; 
  • PowToon keskkonda tutvustav, avalikustatud screencast

4. Kursuse sisu, auditoorse, iseseisva (sh e-õppe) osakaal


















Uuendatud tabel






















Saturday 9 November 2013

Nõustamine organisatsiooni tasandil

Ülesanne 3. 

Analüüsi kooli e-õppe/IT/õppetegevuse strateegiat või arengukava. Tee parandusettepanekuid. 


Räpina Aianduskoolis on hetkel kehtivad IT arengukava ja kooli arengukava. 
Analüüsimisel lähtun e-õppe kajastatvusest arengukavades. 

1. Räpina Aianduskooli IT arengukava 2011-2013. 

Arengukavas antakse ülevaade taustainfost ja eesmärkidest. Lisatud on tegevuskava eesmärkide saavutamiseks ja muud lisad. 
Taustainfo peatükis antakse ülevaade arengukava koostamise hetkel koolis kasutuses olevast riistvarast, võrgust ja infosüsteemidest. Tuuakse välja tugevused ja nõrkused. Eesmärkide peatükis on märgitud sihid, mis peaksid saama täidetud aastatel 2011-2013 ning visioon. Tegevuskava peatükk käsitleb konkreetseid tegevusi eesmärkide saavutamiseks. Mainitud on ka soetatavaid vahendeid, mis on vajalikud ettenähtud arengu tagamiseks. 
Arengaukavaga tutvudes võib arvata, et perioodi 2011-2013 suurimaks väljakutseks on IT lahenduste ja teenuste võimaldamine kooli õppehoone renoveerimise ajal ja selle järgselt. 

2. Räpina Aianduskooli arengukava 2011-2014

Kooli arengukava on oluliselt mahukam dokument ning annab ülevaate selle eesmärgist, seostest riiklike arengukavadega. Arengukavas iseloomustatakse kooli, tegevuste analüüsi ja tulevikuvaateid - aianduskooli juhtimisstruktuur ja juhtimine, õppe-kasvatustöö, huvitegevused ja õpilasesinduse töö, täiskasvanute täienduskoolitus, personaliarendus, õpikeskkonna arendamine ja kooli õppemajand. Arengukavas on analüüsitud olemasolevat situatsiooni läbi SWOT analüüsi, välja on toodud missioon ja visioon aastaks 2015. Eraldi käsitletakse kooli väärtusi. Välja on toodud ka strateegiad ja prioriteedid ning arengukavas püstitatud eesmärkide täitmise hindamine. Lisatud on arengukava täitmise tegevuskava aastateks 2011-2013. 

Parandusettepanekud

1. IT arengukava
1.1 Kogu IT arengukava vajab üle vaatamist ning uuendamist. Perioodiks on 2011-2013, mis kohe lõpeb. 
1.2 Taustainfo peatükis on osaliselt välja toodud  SWOT analüüs tugevuste ja nõrkustena. Juurde võiks lisada SWOT analüüsi osad: ohud ja võimalused. 
1.3 Eesmärgid võiks kirjutada konkreetsemalt. Nt "e-õppe kasutamise ühtlustamine". Visioonis on välja toodud nägemus e-õppest: "Õppetundides on igal õpetajal kasutada arvuti/laptop ja vajadusel projektor. Õpetaja kasutab integreeritud õppemeetodeid, e-õppematerjale. Õpetajatel on vajadusel tehniline ja tarkvaraline tugi. E-õppematerjalid on õpilastele kättesaadavad ka kodus arvutis tänu e-õppekeskkonnale." Visiooni võiks lisada haridustehnoloogilise toe pakkumise koolis. Samuti ei ole konkreetselt välja toodud, kui palju peaks koolis e-õppematerjale kasutatama ning millised e-õppe keskkonnad leiavad kasutust. 
1.4 Tegevuskavas nähakse ette õpetajate arvutikoolituse korraldamist. Lisada võiks e-õppes aktiivsete õppemeetodite kasutamise koolitusi, samuti koolitusi "Hindamine e-õppes". Arvutikoolituste korraldamine ei pruugi õpetajaid piisavalt motiveerida e-õppega tegelema. 

2. Aianduskooli arengukava
2.1 Õppe-kasvatustöö peatükis võiks kirjeldada, kuidas toimub õpetajatele e-õppe toe rakendamine. 
2.2 Samas peatükis tuuakse välja: "Üle 50% õpetajaist on valmistanud e-kursusi ja õpiobjekte", kuid puudub nägemus nende kasutamise kohta õppetöös. 
2.3 Lisada võiks e-kursuste kvaliteedimärkide taotlemisvoorus osalemise ja e-kursuste kvaliteedimärkide saamise. 
2.4 Lisada e-õppe kasutamine täiskasvanute täienduskoolitustes sh 100% e-kursuste läbiviimine. 
2.5 Personaliarendus - koolis taastada haridustehnoloogiline tugi õpetajatele (luua haridustehnoloogi ametikoht). 
2.6 Õpikeskkonna arendamisse tuua sisse e-õppekeskkondade kasutamine ja arendamine. 

Muud ettepanekud

1. Räpina Aianduskool kuulub e-kutsekoolide konsortsiumisse. See info lisada kooli arengukavva.   
2. Arengukavva planeerida n-ö uue põlvkonna õpetajate koolitus, õpetajate motiveerimismehhanismid e-õppega tegelemiseks, e-kursuste läbiviimise võimalikkus koolis (kajastumine tunniplaanis, tasustamine jm), õpetajate kaasamine uute tehnoloogiate ja meetodite kasutamisse õppetöös, individuaalse õppe korraldamine läbi e-õppe (e-kursuste).
3. Koostada e-õppe arengukava, mis on seotud Eesti e-õppe strateegiaga.




Kasutatud materjalid: 

Peterson, E. jt. 2011. Räpina Aianduskooli IT arengukava 2011-2013. 
Räpina Aianduskooli arengukava 2011-2014. 


Saturday 28 September 2013

2. nädala ülesanne

Ülesanne 2. Kahe kaasõppuri ja enda essee võrdlusanalüüs.

Valisin võrdlusanalüüsiks Tiina ja Ülle esseed. 

Tiina käsitleb oma essees haridustehnoloogiat kui valdkondadeks jagunevat kuid samaaegselt üht peamist eesmärki (info edastamine, õppijate ja õpetajatevaheline suhtlus jne) täitvat süsteemi. Ta toob välja, et see süsteem ei ole mõeldud asendamaks klassikalist õppeprotsessi. Süsteem loob võimaluse mõningaid õppimise osi ökonoomsemaks muuta. 
Nõustun Tiina poolt väljatooduga, et haridustehnoloogia on tugevalt seotud infotehnoloogia arenguga ning igasuguste n-ö IKT-vahenditega. Samuti puutub haridustehnoloog tihti kokku õppematerjalide sisutootmist ja -avaldamist puudutavate seadustega. 
Oma essees kirjeldab Tiina ka reaaset koolisituatsiooni, kus tema hetkel asub. Oleme mõlemad suhteliselt sarnases olukorras, sest kasutan minagi oma töös igapäevaselt eKooli ja Moodle'it.  
Essee lõpus tõdeb Tiina, et haridustehnoloogi pole vajamitte ainult haridusasutustele vaid ka teistesse valdkondadesse (nt ettevõtete ja riigiaparaadi töötajate täienduskoolitused). 

Ülle toob oma töös välja, et IKT-vahendid meeldivad õpilastele ning nende kasutamine rikastab õppetundi. Ta näeb haridustehnoloogis õpetajate juhendajat, innustajat, abistajat, nõustajat. Abi võib olla suunatud ka õpilastele. Ülle nimetab, et haridustehnoloogi töö efetiivistamiseks on vajalik infojuhi olemasolu ja tugi, millega ma nõustun. Ülle nimetab haridustehnoloogi metoodikuks ja õpetajaks, kes viib läbi ka õppetööd. Minul on see osa haridustehnoloogi tööst välja jäänud. Samuti näeb Ülle ühe haridustehnoloogi tööna projektide kirjutamist, et oleks võimalik kooli uusi IKT-vahendeid soetada. Mina leian, et projekte võiks haridustehnoloog kirjutada ka muuks, nt e-õppematerjalide tootmise rahastamiseks, e-õppe läbiviimise tasustamiseks. E-õppe läbiviimise tasustamine on ikka olnud kõneall olev punkt, millele ühest vatust pole. Ülle sõnul kaardistab haridustehnoloog koostöös kooli direktori (rahalised võimalused) ja õpetajatega (praktilised vajadused) haridustehnoloogilised arenguvajadused, uurib e-õppekeskkondi ja õpihaldussüsteeme, digitaalseid õppematerjale ning nende loomist õppekavadest lähtuvalt. 

Mina eelkõige süvenesin oma essees haridustehnoloogile ja tema tegevustele koolis; samuti haridustehnoloogia olemusse, mille põhjal sain teha järeldusi haridustehnoloogi ja -tehnoloogia vajaduslikkuse kohta tänases Eestis. 

Hetkel oleme punktis, kus on harjutud mõttega, et eksisteerivad e-õpe ja õpiobjektid, koolides töötavad haridustehnoloogid ja viiakse läbi haridustehnoloogilisi uuringuid. 
Aga mis saab edasi? Kuhu on veel liikuda? 
Toon siinkohal välja mõtted Kalle Toomi ettekandest 26. septembril toimunud BeSt ja VANKeR projektide lõpuseminarilt: 
Edasised eesmärgid: 
* koolis õpetatakse õpilast, mitte ainet;
* tähtis on õpilase areng, mitte tunni või aine äraandmine; 
* oluline on, et õpe toimub, mitte see, kas õpe toimub klassis, metsas või virtuaalruumis; 
* oluline on KUIDAS õpetatakse, mitte ainult MIDA õpetatakse (sest kui "kuidas" ei ole vastuvõetav õppijale, siis "mida" ei jõua kohale); 
* õpetajat tasustatakse kogu tema töö eest, mitte ainult klassi ees seistud tundide eest".
Oma ettekande lõpus viskas ta õhku unistuse: 

"Mis oleks kui...

... kui meil oleks kutsekool, kus õpe oleks muudetud IKT abil köitvaks ja arendavaks nii õpetajale kui õpilase jaoks?"

Unistame siis! sest need viivad edasi. :)

1. nädala ülesanne


Ülesanne 1. Essee "Haridustehnoloogia vajalikkusest ja heridustehnoloogiliste võimaluste rakendamisest õppetöös

Haridustehnoloog on pedagoogiline töötaja, kes omab õpetaja ja infotehnoloogi kompetentsi. Tema ülesandeks on tegeleda koolis e-õppe koordineerimise, nõustamise ja arendamisega.” (Varje Tipp)1

Tänases infoühiskonnas ja digimaailmas, kus meie praegused ja tulevased õpilased on sündinud n-ö i-pad käes ja omades kontot Facebook’is, peame meie, “rongi-generatsioonist”2 pärinevad õpetajad toime tulema kogu igapäevaselt uueneva IKT-ga, et pälvida õppetöö läbiviimisel õppurite tähelepanu. Õpetajad võistlevad igapäevases töös igasugsute mängude, sotsiaalvõrgustike ja muu meediaga. Et sellele kõigele konkurentsi pakkuda on kooli tarvis inimest, kes omaks vastavaid teadmisi, oskusi ja ka kogemusi. See inimene koolis oleks haridustehnoloog, kelle ülesandeks on õpetajate e-õppe alane nõustamine, e-õppe sisutootmine, e-õppe-vahendite kasutamise vajaduse väljaselgitamine, vajalike koolituste läbiviimine ja/või planeerimine. Kindlasti haridustehnoloog uurib ise ja leiab uusi lahendusi, metoodikaid, katsetab neid ning annab edasi oma teadmist. Haridustehnoloog teeb koostööd teiste koolide (ülikoolid, kutsekoolid, üldhariduskoolid) haridus-tehnoloogidega ning HITSA-ga. Ta haldab ja administreerib koolis kasutatavaid e-õppe keskkondi, samuti tegeleb kooli veebilehega. Haridustehnoloog on ka inimene, kes juhib e-õppega seotud projekte, töötab välja koolile e-õppe strateegia ja viib seda ellu. Ta tegeleb e-õppe kvaliteedi hindamisega.

Joonis 1. Haridustehnoloogi ülesanded. (Tipp, V.)1

Haridustehnoloog on nagu “Hunt Kriimsilm”, kellel on 9 + n ametit. Ta on inimene, kes on uudishimulik, innovaatiline ja avatud uuele; aitab koolil areneda ja liikuda edasi. Ta näeb ette mitte viis vaid kümme ja rohkem aastat...

Ühes enesekontrolli testis, veebis3 küsitakse: Mis on haridustehnoloogia (ingl.k. educational technology)?
Vastusteks pakutakse:
a)   haridustehnoloogia on õppimise edendamise ja oskuste arendamisega seotud uurimine ja eetiline tegevus, milles luuakse, rakendatakse ja hallatakse sobivaid tehnoloogilisi protsesse ja ressursse;
b)    on tehnoloogia, mille abil saab haridust edendada;
c)     on tehnoloogia, mis uurib õppimist ja õpetamist ühel kitsal alal.
Valin esimese variandi, kuna haridustehnoloogia edendab õppimist, arendab oskusi, on eetiline tegevus. Haridustehnoloogias viiakse läbi uurimusi, luuakse, rakendatakse ja hallatakse sobilikke tehnoloogilisi protsesse ja vahendeid.

Kas haridustehnoloogiat on meile vaja?
Meenutades seda, millises maailmas me elame, leian, et on küll. Nii nagu arenevad elumajade ehitamiseks kasutatavad tehnoloogiad, materjalid ja muud vahendid, peab ajas edasi liikuma ka haridus ja selle võimaldamise metoodika.
Kunagi ütles Kalle Toom: “Meie klassis on õpilased 21., meie õpetajad pärinevad 20. ja õpetamismetoodikad 19. sajandist. Et kool ja õppimine õppurile atraktiivne oleks, tuleb 19. sajandist välja tulla.” See saab edukalt toimuda koos haridustehnoloogia ja haridustehnoloogi abiga.
  

Kasutatud materjalid:
1. Tipp, V. Kes on haridustehnoloog? http://www.scribd.com/doc/31144190/Kes-on-haridustehnoloog 28.09.2013
2. Toom, K. 2013. BeSt ja VANKeR programmide lõpuseminar. Ettekanne. 26.09.2013
3. Klaos, S. Haridustehnoloogia I. Enesekontrolli testid. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1187/Haridustehnoloogia%20I.zip/testid_KAK6003.pdf 28.09.2013